Pärnu majoitus
huoneisto.eu |
leiti 3773, lehekülg:
<<
eelmine 1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17 18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
järgmine >>
|
Audla,
Laimjala, Saaremaa |
|
|
et.wikipedia.org/wiki/Audla_mõis
|
|
|
| Audla mõis oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb mõis Saare maakonna Laimjala valla territooriumile.
Esimesed teated Audla mõisast (Hauküll) pärinevad 1464. aastast. 17.–18. sajandil kuulus mõis Vietinghoffidele, alates 1798. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga Buhrmeisteritele. Mõisa viimane omanik oli Charles von Buhrmeister.
Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik peahoone on ehitatud 1805. aastal. Hoone valmimisajale viitavad eeskoja seina müüritud raidtahvlid. Poolkelpkatusega hoone eripäraks on erakordselt kõrge esimene korrus ning kolm ovaalsaali. Fassaadi ilmestab kolme akna laiune pealeehitus, millel on ovaalaknaga kolmnurkfrontoon.
Vähesed kõrvalhooned ei asunud mitte peahoone läheduses, vaid sellest 150-200 meetrit lõuna pool, teisel pool väheldast teed omaette kompleksina.
Mõisa peahoonesse kolis võõrandamise järgselt kool, mis tegutses seal 1970-te aastateni. Hiljem seisis hoone tühjalt ja lagunes. Kaasajal on hoone eraomanduses, kuid seisab tühjalt ning laguneb edasi. |
|
Pärna allee 14,
Audru, Pärnumaa |
| Telefon: +372 446 4191, +372 5559 9302 |
 Saada e-mail |
www.audru.ee/?id=90-8k
|
|
|
| Audru museum avati 12. augustil 1996. a ja paikneb koos Audru Raamatukoguga endises Audru mõisa valitsejamajas.
Ühekordne klassitsistlikus stiilis ehitis on kõrge kelpkatusega ja keldriruumidega. Esifassaadi keskel asuvat löövialust toetavad 4 saledat toskaana orderis ümarsammast. Hoone nurgad on kujundatud samalaadsete pilastritega.
19 saj. II poolel on hoone omandanud teravkaarelised neogooti stiilis akna- ja ukseavad. Tähelepanu väärib hoone puunikerdustega kujundatud tiib-uks, mille originaal on valmistatud Pärnu 19 saj. nimeka tislermeistri G. F. Finck`i töökojas. Valitsejamaja oli alates 1901. aastast telefoni-ühenduses härrastemajaga, tornimajaga ja karjamõisate valitsejamajadega.
Hoone on tänapäevani säilinud täies mahus. Seal on tegutsenud telefonikeskjaam, sovhoosi kontor ja söökla, arstipunkt ning korterid.
Muuseumi kasutada on ruumid maja parempoolses tiivas – hea akustikaga kaminasaal, töö- ja olmeruumid ning teisel korrusel nn. lakasaal, kus asub püsiekspositsioon.
Endises mõisa viinakeldri hoones ehk õuemuuseumis asuvad suuremad eksponaadid – rehepeksu ja põllutöömasinad.
Muuseumis kajastub Audru valla eluolu alates 19. sajandi teisest poolest kuni lähiminevikuni.
Lähikonnas asuvad mitmed säilinud ja tänapäeval kasutust leidnud hooned – viinaköök, magasiait, kõrtsimaja. Meeleolu loovad jalutuskäik kiriku arboreetumis ja vanas mõisapargis. |
|
Küti 17,
Tallinn, Harjumaa |
| Telefon: +372 641 1408 |
|
Saada e-mail |
www.meremuuseum.ee
|
|
|
Vette lastud 29.12. 1913.a. Stettinis ( Szceczin ) Vulcan - Werke tehases. Maksumus 970 310 kuldrubla. Käigukatsetusteks esitati 15.03. 1914.a. Oma kodusadamasse - Tallinnasse, jõudis esmakordselt 19.06. 1914.a peale Hankot, Kroonlinna ja Peterburi. Oli moodsaim ja tehniliselt täiuslikum jäämurdja maailmas kümnekonna aasta jooksul.
On ainuke sõjaeelsest iseseisvusajast säilinud aurulaev Eestis ja kogu Baltikumis.
Etendas olulist rolli nii Soome kui ka Eesti Vabadussõjas.
On maailma suurim säilinud aurujäämurdja ning peale kõige veel üsna originaalilähedases korras, olles sellega maailma mastaabis unikaalne tehnikamälestis. |
|
|
|
|
